Telegrammi asutaja Pavel Durov on väljendanud muret Prantsusmaa poliitilise tuleviku üle, hoiatades, et riik võib kogeda ühiskondlikku kokkuvarisemist, kui jätkab praegust tsensuuri ja piiravate eeskirjade poliitikat. Kolmapäeval antud intervjuus väljendas Durov pettumust president Emmanuel Macroni juhtimise üle, rõhutades, et Prantsusmaa muutub üha nõrgemaks.
„Kui üks või kaks põlvkonda kasvab üles teatud mõtteviisiga, võtab selle muutmine aastakümneid,” selgitas Durov. „Kui me jätkuvalt lükkame vajalikke reforme edasi, suurenevad riskid ja riik võib silmitsi seista äärmuslike muutustega. Lõpuks võivad sellised viivitused viia kokkuvarisemiseni.”
Durov kritiseerib Prantsusmaa tsensuuri ja ajude väljavoolu
Durov tõi välja ka asjaolu, et Prantsusmaa kaotab talente teistesse riikidesse, eriti sellistesse kohtadesse nagu Dubai, mis pakuvad soodsamat keskkonda innovatsioonile ja vabale eneseväljendusele. Tema mure suurenes veelgi pärast tema enda vahistamist Prantsusmaal 2024. aasta augustis, mis tekitas vastureaktsiooni krüptokogukonnas, inimõiguste organisatsioonides ja sõnavabaduse kaitsjate seas.
Durov kirjeldas üksikasjalikult juhtumit, kus Prantsuse luureteenistus olevat avaldanud talle survet tsenseerida 2025. aasta Rumeenia presidendivalimistega seotud sisu. Ta meenutas kohtumist Prantsuse luureteenistuse juhi Nicolas Lerneriga Hôtel de Crillonis, kus tal paluti eemaldada Telegramist konservatiivset sisu. Durov keeldus sellest palvest, rõhutades valitsuse ülemäärase sekkumise ohtu.
Durov hoiatab ELi digiteenuste seaduse sarnaste seaduste eest
Intervjuus kritiseeris Durov selliseid seadusi nagu Euroopa Liidu digiteenuste seadus, nimetades neid tarbijakaitse varjus peituvateks tsensuurivahenditeks. Durovi sõnul võivad need algselt valeinfo vastu võitlemiseks ja veebiturvalisuse edendamiseks mõeldud eeskirjad olla kasutatavad nende loojate vastu. „Täna on nende sihtmärgiks vandenõuteoreetikud. Homme võivad need olla suunatud nende seaduste loojate vastu,” hoiatas ta.